Asuvad kuivadel, parasniisketel, niisketel ja märgadel automorfsetel (mineraal)muldadel, kus puudub turbahorisont või see esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüsedusena (kuivendatud muldadel kuni 25 cm). Olenevalt mulla niiskustasemest ja happesusest on puistute boniteet Ia…Va.
Mullad võivad olla kujunenud väga õhukestest paepealsetest muldadest kuni sügavate leedeliivadeni ning peaaegu olematu metsakõdukihiga kamarmuldadest turvastunud muldadeni. Metsade koosseisu moodustavad 2 okas- ja 12 lehtpuuliiki. Metsamaa keskmine koosseis tagavara järgi on antud SMI andmetel „Eesti Metsad 2010“ järgi. Kõige enam puuliike kasvab neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooni ning mull ja moder-mull huumusprofiiliga parasniisketel ja rõsketel muldadel, kus puistute boniteediklass on kõrgeim ja tagavara ka suurim. Liivmuldadel kanarbiku osakaalu suurenemisega kaasneb boniteedi langus (v.a liitumiseelses staadiumis noorendikud, kus lageraiejärgselt toimub kanarbiku katvuse suurenemine). Arumetsade alla kuulub 9 tüübirühma.