Kasvukohatüübirühmade määramine
Määramisel on olulisteks võtmeelementideks:
- puistu asend reljeefil, mikroreljeef ja puude asend sellel;
- puistu boniteet;
- mulla iseloom ülemise 50 cm ulatuses: koostis (räha, klibu esinemine, lõimis), metsakõdu- või turbahorisondi tüsedus, mulla üldised protsessid (leetumine, gleistumine, turvastumine) ja mullareaktsioon (happesus);
- alustaimestikus teatud rühmade (kanarbikuliste liigid puhmarindes, samblikud, turbasamblad, sõnajalad, kaltsifiilsed rohttaimed, lopsakad lodutaimed jt) esinemine;
- puistu koosseisus männi esinemine või puudumine jm.
- kasvukohatüübi määramisel on lisaks olulised alusmetsa (k.a kuusk alusmetsa või järelkasvuna) iseloom, II rinde esinemine, jm.
Neljal juhul jõutakse määrajas tüübirühmade määramisel välja kasvukohatüübini: naadi ja sõnajala kasvukohatüübid ning osja/tarna ja angervaksa kasvukohatüübid.
Määramistabel
1. Pael, paerähal või klibul asuval paepealsel või väga õhukesel kuni keskmise sügavusega rähkmullal (peeneteraline mullakiht alla 30 cm, pH > 6,0) kasvavad Va…III boniteedi puistud – loometsad
- Teistsugustel muldadel kasvavad puistud …………2
2. Turba- või kõduturbakihi tüsedus üle 30 (kuivendatult üle 25) cm – soometsad ……………………11
- Turbakihi tüsedus väiksem või puudub täiesti …..3
3. Kuivade, parasniiskete või ajuti niiskete muldadega alad O- või AO-horisondi tüsedusega 1…10(15) cm….4
- Madalad soostuvate muldadega (glei- või turvastunud gleimullad) alad, O- või AO-horisondi tüsedus 11…30 cm …………….8
4. Kuival ja parasniiskel liival ja peenliival (sidusal liival) asuvad puistud, mullaprofiilis esineb selge leedehorisont, selge huumushorisont puudub, alustaimestikus rohkesti kanarbikulisi, samblaid ja samblikke (samblarinne pidev ja tüse), vähe rohttaimi ……5
- Liivsavidel ja saviliivadel asuvad puistud, leedehorisont mitteselgelt välja kujunenud või puudub, esineb huumushorisont, alustaimestikus domineerivad rohttaimed, samblarinne keskmise tüsedusega kuni hõre ……………………6
5. Väga kuivadel toitainetevaestel happelistel liivmuldadel asuvad IV…Va boniteedi männikud, kus liitunud puistu all alustaimestikus on rohkesti samblikke ja kanarbikku – nõmmemetsad
- Parasniiskel (ajuti kuival) ja niiskel keskmise viljakusega liival või viljakal peenliival asuvad I…III boniteedi, pms männi ülekaaluga puistud, kus alustaimestikus rohkesti mustikat ja pohla – palumetsad
6. Mullad nõrgalt kuni keskmiselt leetunud, happelised, metsakõduhorisont 1…6(8) cm, selle pH < 4,5, alustaimestikus esineb jänesekapsas, leseleht, laanelill, mustikas – laanemetsad
- Karbonaatsel moreenil asuvad neutraalsed, leetjad ja leostunud mullad ning keskmise sügavusega rähkmullad, madalamatel aladel gleistunud pruunmullad, metsakõduhorisondi tüsedus 0…2 cm, selle pH > 4,5. Puhmarinde liigid peaaegu puuduvad, esinevad metskurereha, värv- ja hobumadar, longus helmikas jt, alusmetsas sarapuu………….7
7. Metsad lainjal reljeefil või küngastel ja oosidel. Mullad kuivad kuni parasniisked, leostunud ja leetjad mullad ning keskmise sügavusega rähkmullad, kohati ka erodeerunud mullad. Liigirohkes alustaimestikus iseloomulik sinilille (puhmastaimedest pohla) ja enamvähem pideva samblarinde esinemine. Puistu koosseisus on sageli rohkelt mändi – sürjametsad
- Tasased alad, mikroreljeef lainjas, esinevad väikelohud. Kevadel niiske kuni märg, suvel parasniiske. Esinevad gleistunud pruunmullad. Alustaimestik väga liigirikas ja lopsakas, esinevad mullaviljakuse ja niiskuse suhtes nõudlikud laialehised liigid (naat, püsik-seljarohi, salu-siumari, lõhnav madar, mitmeõiene kuutõverohi, mets-nõianõges, kopsurohi, metspipar jt) ja sõnajalad, puhmarinnet ei esine, samblarinne hõre või puudub, puistu koosseisus või II rindes kasvab laialehiseid liike, mänd puudub või esineb väga harva – salumetsad (s.o naadi kasvukohatüüp)
8. Esineb tüse pidev samblarinne (karusammal, turbasamblad, palusammal, laanik, kaksikhambad) ja puhmarinne, alustaimestik liigivaene, rohkesti kanarbikulisi, vähe rohttaimi, puistud männi ülekaaluga, metsakõdu pH < 4,5 – kõrve- ehk rabastuvad metsad
- Samblarinne hõre kuni keskmise tihedusega, mittepidev. Alustaimestik liigirikas, esineb rohkesti kõrrelisi, tarnu, salutaimi, sõnajalgu. Puistute koosseisus palju lehtpuid, metsakõdu pH > 4,5 ……………………9
9. Puistute boniteet IV…V, enamasti segapuistud (sooKs, Mä, Ku, Lm jt), esineb ka sookaasikuid ja männikuid, harvem kuusikuid – sooviku- ehk soostunud metsad (osja ja tarna kasvukohatüüp).
- Puistute boniteet III ja kõrgem, koosseisus pms lehtpuud……….10
10. Ülemise rohurinde moodustavad peamiselt sõnajalad, puuduvad puhmad, puistute boniteet Ia…II, koosseisus pms lehtpuud (aru- ja sookask, sanglepp, saar), mänd puudub – salumetsad (s.o sõnajala kasvukohatüüp).
- Rohurindes domineerivad angervaks, seaohakas, ojamõõl, soo-koeratubakas, roomav tulikas jt. Puhmastest esineb mätastel mustikas, puistute boniteet II…III, koosseisus lehtpuud ja kuusk, vahel natuke mändi – sooviku- ehk soostunud metsad (angervaksa kasvukohatüüp).
11. Kuivendamata märjad kuni vesised turvasmullad, millel kasvavate puistute boniteet enamasti V…Va (erandina väga hästi lagunenud vesisel madalsoomullal lodu kasvukohatüübis on boniteet II…III), mõõdukalt kuivendatud aladel on boniteet IV………………..12
- Muld parasniiske kuni niiske, kuna selleks on pikka aega kuivendusest mõjutatud soomuld, mille ülaosas on hästi lagunenud kõduturbakiht, alustaimestik on arumetsailmeline, puude juurekaelad asuvad maapinnast kõrgemal, puistute boniteet I…III – kõdusoometsad.
12. Samblarinne katkendlik, turbasamblad puuduvad või neid esineb harva, puhmaid väga vähe, puurindes kasvavad sookask ja sanglepp, mänd puudub või leidub vähe. Esinevad väga hästi kuni hästi lagunenud üleujutatavad madalsooturvasmullad – rohusoometsad.
- Samblarinne pidev ja tüse (peamiselt turbasamblad, mätastel ja juurekaeltel ka metsasamblad), esineb tugev puhmarinne, puurindes kasvab peamiselt mänd, vahel segus sookask. Mitteüleujutatavad alad. Esinevad keskmiselt kuni halvasti lagunenud, ülaosas sfagnumturbaga siirdesoo- ja rabamullad – samblasoometsad.
