Karusambla-mustika kasvukohatüüpi (KM) (Polytrichum-Myrtillus site type) on ühendatud ka sinika-mustika alltüübi tunnustega metsad (A. Katusel ja E. Tappol oli eraldatud nimetusega rabastuva mustika kasvukohatüüp, A. Karul ja L. Muistel mustika tüübi rabastuv mustika tüübivariant). Sisuliselt kuuluvad ühte komplekti ka mustika-sinika, karusambla-sinika ning mustika-karusambla ja sinika-karusambla alltüübid, sest loetletud alltüübid asuvad leede-gleimullal (LG). Pole eriti põhjendatud ühe alltüübi esitamine eraldi kasvukohatüübina, kui seal esinev sama mullaliik esineb ka naaberkasvukohatüüpide alltüüpides. Seega tuleks LG mullal olevad alltüübid ühendada üheks sookailu kasvukohatüübiks. Sest metsamajanduse suunad on neis ühesugused: metsad kuuluvad III(IV) boniteeti, mänd on peapuuliigiks ja tegevused on suunatud tema kasvatamisele. Metsakultuuridele saab maapinda ette valmistada kopaküngastena ja vagukraavidena (Soomes kasutatakse istutamiseks ojitusmätästus´t – kraavitusmättaid).
Muldadeks on alaliselt liigniisked tugevasti happelised leede-glei- (LG) ja leetunud gleimullad (LkG), kus lähtekivimiks on liiv liival, peenliiv liivsavist gleihorisondil või karbonaadivaesel moreenil. OA-või OT-horisont on 10…15 cm, toorhuumuslik (moor-tüüpi, kihilis-kiulise struktuuriga), pHKCl = 2,5…3,5(4,0), sellele järgneb õhuke hästilagunenud mustjas kiht (AO) ja sellele määrdunudhall leethorisont (Eg) tüsedusega 22…30(35) cm ning hästi välja kujunenud mustjaspruun sisseuhte-horisont nõrgliivana, harvem nõrgkivina (Bhf) või pruunikaskollane hallikate laikude ja pruunide tugevamate tükkidega BG-horisont või läheb sujuvalt üle hallikaspruuniks pehmeks liivaks (BG). Mullavesi on 0,5…1 m sügavusel, seetõttu on muld vähe õhustatud ning kõdu lagunemine raskendatud. Reljeefilt tasasel alal, mikroreljeef tugevalt mätlik.
Puistute boniteet on III, vahel ka III,5, ülekaalus männikud, vähem on kuusikuid ja kaasikuid. Metsamaa keskmine koosseis tagavara järgi 57,7Mä 20,4Ku 17,4Ks 2,2Hb 0,9Lm 0,9Lv 0,5Teised; puistute keskmine vanus 66 a ja hektaritagavara 210 m3 (3,18 m3/ha/a).
Alusmets hõre, kasvavad paakspuu, tuhkur ja kõrvpaju, sookask, üksikud kuused.
Alustaimestikus domineerivad puhmad (mustikas, sookail, sinikas, pohl, hanevits (Chamaedaphne calyculata), veel kasvavad keratarn (Carex globularis), tähttarn (C. echinata) jt, sinihelmikas, laiuv sõnajalg, palu-härghein, laanelill. Mustikat võib esineda väga tihedalt, ta on kõrge (kuni 65…70 cm) ja viljakas. Harva leidub kuradi-sõrmkäppa (Dactylorhiza maculata), mättal harva madal mustjuur (Scorzonera humilis). Tüse samblarinne on peaaegu pidev (turbasamblad, mätastel ja juurekaeltel palusammal, laanik, kaksikhambad). Harilik karusammal esineb mustikavabades väikehäiludes.
Raiestikel tugevneb soostumine, domineerima hakkab sinihelmikas, mikroreljeefi kõrgemal osal on rohkesti pohla, madalamal suureneb karu- ja turbasambla ohtrus.
Levinud rohkem Kirde- ja Edela-Eestis.