Pohla kasvukohatüüp (PH) (Vaccinium site type) esineb lavamaade ja kõrgustike reljeefi kõrgematel liivastel pinnavormidel, nagu mõhnad, künnised, sandurid, luidete nõlvad jt. Põhjavesi asub sügaval ja muld on kuiv kuni parasniiske. Mulla lähtekivimiks on enamasti üle 1,2 m tüsedusega keskmise- ja peeneteralised pruunikas- või tumekollased liivad.
Mullaks on nõrgalt või keskmiselt leetunud leedemuld (LI ja LII), metsakõdukiht enamasti 3…7 cm, leethorisont kuni 20 cm, sisseuhte-(B-) horisont tumepruun, kuid tihenemata, üleminek lähtekivimiks on aeglane. Põhjavesi sügavamal kui 2 m ja muld kuiv kuni periooditi parasniiske (rebasele heaks urukohaks), muld happeline (pHKCl = 3,5…4,0). Metsakõdu lagunemistingimusi iseloomustav C : N suhe on sagedamini vahemikus 26…32.
Puistutest domineerivad männikud, mille boniteet on (I)II…III. Männid on enamasti sirge tüvega, sihvakad, kvaliteetse tüvega ja hästi laasunud. Metsamaa keskmine koosseis tagavara järgi: 88,7Mä 7,1Ku 3,5Ks 0,7Teised; puistute keskmine vanus on 64 a ja hektaritagavara 194 m3 (3,03 m3/ha/a). 100-aastase männiku tüvepuidu keskmine tagavara 260 m3/ha. II boniteedi männikutes (mustika-pohla alltüüp) võib kuusk olla järelkasvuna või II rindena.
Alusmets puudub või on hõre, leidub üksikuid kadakaid, pihlakaid ja kuuski (III boniteedi alad).
Alustaimestikus esinevad puhmastest pohl ja mustikas ning harva kanarbik. Lisaks üsna hõredas rohurindes palu-härghein, kilpjalg (Pteridium aquilinum), maikelluke (Convallaria majalis), kelle esinemine viitab puistu kuulumisele vähemalt II boniteediklassi), leseleht (Maianthemum bifolium), laanelill (Trientalis europaea), võnk-kastevars, karvane piiphein (Luzula pilosa), üksikult madal mustjuur (Scorzoneura humilis). Kohati esineb palu-härghein tihedalt pohla ja mustika kohal. Liitunud puistus ja põhjanõlvadel pohl puudub või on teda vähe, tema asemel on mustikas, kes on kiduram kui mustika tüübis. Tüsedas samblarindes peamiselt palusammal, kaksikhambad, laanik ja lehviksammal, laigukestena võib sambliku-pohla alltüübis olla samblikke.
Parasniisketes kohtades esineb mustika-pohla alltüüp, kus on ka tüsedam kõdukiht (5…8(10) cm) ja siin saavutab ülekaalu puistu all mustikas (harva esineb ka harakkuljus (Linnaea borealis)) või võib mustikas esineda ka lausalise kattena, lisaks kilpjalg, sinihelmikas, harva karukold (Lycopodium clavatum), kuid raiestikul pohl (st kasvukohatüüpi ei saa määrata ainult ühe silmatorkava alustaimes-tikuliigi põhjal). Mustika-pohla alltüübi puistute boniteet võib olla ka I või I,5. Kuivematel liivmulda-del esineb sambliku-pohla alltüüp, kus puistute boniteet on III,5 ja kus samblike katvus on ca 25%.
Raiestikel paljastunud kuivale mineraalmullale tekib rohkesti kanarbikku, mistõttu pohlatüübi männi-kultuure ja -noorendikke on sageli määratud kuuluvaks kanarbiku kasvukohatüüpi. Esineb pohla ja mustikat, juurde tekib veel kõrrelisi, neist ohtlikem on männitaimedele suurte tihedate laikudena esinev juurevõsundiline jäneskastik, mis lämmatab noori männitaimi ja seetõttu tekib männi-kultuuridesse suuri männita kõrreliste laike, lisaks väike oblikas (Rumex acetosella), palu-härghein, vaarikas (Rubus idaeus), võnk-kastevars ja lamba-aruhein. Vähesel hulgal tekib ka põdrakanepit jt. Mustika-pohla alltüübi raiestikel on peale sagedaste pohla, kanarbiku ja mustika veel põdrakanep, vaarikas, väike oblikas, metskastik (Calamagrostis arundinacea), karvane piiphein, sinihelmikas jt.
Levinud laialdaselt lavamaadel ja kõrgustikel, eriti Lõuna- ja Kagu-Eestis, ka Põhja-Eestis ja saartel, kõige vähem Kesk-Eestis.