Jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp (JM) (Oxalis-Myrtillus site type) asub laugete nõlvade jalamitel, jääjärve-tasandikel ja moreenkattega mõhnastikel. Selles tüübis (skeemi järgi jänesekapsa-mustika alltüüp)on muld viljakam kui tüüpilises mustika tüübis, asudes saviliiv- või liivsavimoreenil, mida pindmiselt katab sidus peenliiv. Jänesekapsa-mustika tüübile tuleks juurde liita jänesekapsa tüübi mustika alltüüp (ms-jk), sest nad koos moodustavad nõrgalt gleistunud leetunud mullal ühtse terviku.
Muldadest esineb gleistunud nõrgalt ja keskmiselt leetunud huumuslik leedemuld (L(k)Ig ja L(k)IIg), gleistunud näivleetunud muld (LPg) või gleistunud keskmiselt kuni tugevalt leetunud muld (LkIIg ja LkIIIg). Metsakõdu (värske või niiske moder) on enamasti 3…8 cm tüsedune, selle pHKCl = 3,0…4,0(4,4). Sellele järgnev kõdu-huumus- või huumushorisont on kuni 10 cm tüsedune, huumuslikes leede- ja leetunud muldades esineb 15…30 cm tüsedune määrdunudhall leethorisont. Kõdu lagunemistingimused on paremad kui tüüpilises mustika kasvukohatüübis.
Alusmetsas pihlakas, vaarikas, kitsemurakas, paakspuu, pajud, häiludes kuuse järelkasv.
Alustaimestikus mustikas, leseleht, laanelill, lillakas, jänesekapsas, võsaülane (Anemone nemorosa), lakkleht, keskmine uibuleht (Pyrola media), harakkuljus, karvane piiphein, metstähthein, mets-maasikas, paluhärghein, kuldvits, pohl, metskastik, kattekold, laiuv sõnajalg (Dryopteris expansa) ja ohtene sõnajalg, kilpjalg jt.
Samblarinne keskmise tüsedusega kuni paks, esinevad laanik, palusammal, kaksikhambad, kuid ka metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus).
Puistutest domineerivad kuusikud ja kuuse-männi-kase segapuistud, männikutes on kuusk II rindes või järelkasvuna. Esineb ka kaasikuid ja haavikuid. Puistud on kõrge tootlikkusega, kuuludes (Ia) I…II boniteeti. Omaaegne Eesti kõrgeim kuusik Järvseljal kv 224 (kuni 1967. a tormini kõrgeim kuusk 48 m; seejärel oli pikka aega Eesti kõrgeimaks kuuseks kuivanud ladvaga puu 44,1 m, vanus ca 230 a) kuulus sellesse tüüpi.
Metsamaa keskmine koosseis tagavara järgi 33,8Ku 33,2Mä 18,6Ks 10,6Hb 1,5Lm 1,0Lv 1,3Teised; puistute keskmine vanus on 58 a ja hektaritagavara 278 m3 (4,8 m3/ha/a).
Raiestikele tekib rohkesti kõrrelisi (pms metskastik), põdrakanepit, vaarikat, metsristirohtu, lillakat jt. Kase ja haava looduslikul uuenemisel või nende poolt kuuse- või männikultuuridest ülekasvamisel võib tekkida pehmelehtpuupuistuid ja ka pehmelehtpuu-okaspuu segapuistuid kase ja haava ülekaaluga ning kuuse II rindega.
Levinud sagedamini Edela-, Lõuna- ja Ida-Eestis, kõige vähem Lääne- ja Kesk-Eestis.
A. Karu ja L. Muiste klassifikatsioonis oli mustika kasvukohatüübis põhitüübi (laaniku-mustika) kõrval eraldatud vähem leetunud ja mõnevõrra viljakamal mullal esineva variandina „leselehe-mustika“. Aga jänesekapsa kasvukohatüübi variandi nimeks, kus kasvas rohkem mustikat, oli Karul ja Muistel „mustika-jänesekapsa“.