Lubikaloo kasvukohatüüp (LU) (Sesleria-alvar site type) esineb paepealsete muldade levikupiirkonnas vahelduva niiskusrežiimiga ajutiselt märgadel aladel, kus vee äravool on takistatud või kuhu pinnavesi kokku valgub. Kuival perioodil võib aga muld läbi kuivada. Esinevad soostunud karbonaatsed mullad, peamiselt paepealsed gleistunud (Khg) ja paepealsed gleimullad (Gh) või väga õhukesed ja õhukesed rähksed gleistunud (K´g ja K´´g) ja õhukesed rähksed gleimullad (Gk´´). Huumushorisont 15…17 cm, pHKCl kuni 6,6(7,0). Metsakõdu puudub või on kuni 5 cm. Vesi imbub mullakaevesse paeplatoolt ca 35 cm sügavuses.
Puistud on valdavalt männikud ja sookasepuistud, segus natuke haaba, kuuske, saart ja halli leppa. Boniteet IV…Va. Metsamaa keskmine koosseis tagavara järgi: 36,1Ks 33,8Mä 11,0Hb 9,8Ku 4,6Lv 3,5Sa 1,1Lm 0,1Teised; puistute keskmine vanus 56 a ja hektaritagavara 70 m3 (1,25 m3/ha/a).
Alusmets varieeruva tihedusega: kadakas, paakspuu, pajud (hundi-, kahevärvine, tuhkur, mustjas), hall lepp, sookask, saar, mage sõstar, verev kontpuu, harilik lodjapuu, kuslapuu, türnpuu, sarapuu, pihlakas, kibuvits ja vaarikas.
Alustaimestik on varieeruv, sõltudes veerežiimist; esinevad lubikas, vesihaljas tarn, hirsstarn (Carex panicea), mätastarn (Carex cespitosa), luht-kastevars, punane aruhein, harilik kastehein (Agrostis capillaris), sulg-aruluste, keskmine värihein, tedremaran (Potentilla erecta), angerpist, peetrileht, põldmurakas, kortslehed (Alchemilla spp.), lillakas, metsmaasikas, maikelluke, hobu- ja värvmadar, ojamõõl (Geum rivale) jt. Kännumätastel pohl, kanarbik ja lakkleht.
Samblaid on vähe, need on peamiselt mikrokõrgendikel: metsakäharik, niiduehmik, roossammal (Rhodobryum roseum), lehiksamblad (Plagiomnium spp.).
Tüüp esineb fragmentaarselt läänesaartel ja mandri lääneosas. Osaline sarnasus ja sugulus on osja kasvukohatüübiga (nt mõlemas võib olla rähkset gleimulda, osalt samad alusmetsataimed), kuid viimases on muld tüsedam ja niiskem.