Laanemetsad asuvad karbonaadivaesel või karbonaatsel moreenil tüsedatel parasniisketel muldadel, kus kõdukiht on õhuke ja huumushorisont tüse kuni keskmine. Siia kuuluvate metsade hästidreenitud viljakad, nõrgalt kuni tugevalt leetunud ja näivleetunud mullad on kujunenud liivsavimoreenidel, mis mõnikord on kaetud peenliivaga. Madalamal on samade mullaliikide gleistunud mullad (ka gleistunud nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld). Alustaimestikus domineerivad rohttaimed ja samblad, puhma-liike on vähe (pms mustikas).
Mullad on sobivad eelkõige kuusele, kes on paljudes puistutes enamuspuuliigiks ja tüübirühma kliimaksliigiks. Esineb ka vanu männikuid, mis on sageli kultuurpuistud või tekkinud põlengute järel, ja kuuse-männi segapuistuid. Raiete tagajärjel tekib puuliikide vaheldusega rohkesti ka kaasikuid ja haavikuid ning kultiveerituna ka männienamusega puistuid. Sageli esineb puistutes kuuse II rinne või järelkasv ning looduslikult kujunevad lõpuks välja kuusikud. Puistute boniteet on Ia…II. Laane-metsades on rohkesti linnuliike.
Laanemetsade hulka kuuluvad jänesekapsa-mustika ja jänesekapsa kasvukohatüüp. Prof Endel Pihelgas (1983) paigutas aga laanemetsade tüübirühma jänesekapsa ja angervaksa kasvukohatüübid.