Asuvad tasastel madalatel aladel olevatel märgadel (suvel niisketel) muldadel, mis on väheliikuvate karbonaatsete vete mõjul kujunenud glei- või turvastunud mullad 11…30 cm tüseduse moder-või moder-mull-tüüpi metsakõduga. Esinevad rohttaimederikkad leht-okassegametsad ning kaasikud ja sanglepikud.
Boniteet enamasti II…III (angervaksa tüüp) või (III)IV…V (tarna ja osja tüüp).
Soovikumetsad jagunevad angervaksa (E. Lõhmus on lisanud ka tarna-angervaksa tüübi), tarna ja osja kasvukohatüübiks.
Soovikumetsad kui soostunud metsad on üleminekutüübirühm soostuvatelt (rabastuvatelt) palu-metsadelt soostuvatele salumetsadele (viimane on osa sõnajala kasvukohatüübist – lodu-sõnajala alltüüp):
Sinika → karusambla, karusambla-mustika → tarna/osja → angervaksa → sõnajala
Noolte suunas toimub mulla happesuse vähenemine (pH suurenemine) ning sellega kooskõlas männi osatähtsuse ja puhmarinde vähenemine kuni selle kadumiseni puistutest, samas suureneb metsakõdu lagunemisaste, mulla huumusesisaldus, puistute boniteet ja laialehiste rohttaimede osakaal alus-taimestikus ning lehtpuude osakaal. Gleimuldade, alustaimestiku ja alusmetsa üsna suure sarnasuse tõttu on soovikurühma kasvukohatüüpide üldilme ka üsna sarnane ja eristamises on oluline puistu boniteet ja koosseis ning mullaliik.