Sambliku kasvukohatüüp (SM) (Cladonia site type) on nõmmemetsadele kõige iseloomu-likum. Asuvad kõrgematel platoodel, künklikel aladel, sanduritel, jääjõetasandikel ja merelähedaste alade luidete harjadel.
Muldadeks on mitmesuguse päritoluga liivad (endised mereliivad on jämedateralised, sisemaal jääjõe-tasandike glatsiofluviaalsed liivad on peeneteralisemad, mistõttu viimastel kasvavad IV boniteedi puistud), kus põhjavesi on sügaval ja muld on intensiivselt soojenev, väga kuiv ja happeline (mulla ülaosas pHKCl = 3,0…4,6), kõduhorisont 2…7 cm, metsakõdu põhivormiks on kuiv moor.
Mulla läbikuivamise tõttu on mikroorganisme vähe ja kõdu lagunemine puudulik ning seetõttu tagastub mulda vähe toitaineid. Valitsevad nõrgalt kuni keskmiselt leetunud leedemullad (LI ja LII).
Alusmets tavaliselt puudub või esineb üksikuid kadakaid.
Alustaimestik on liigivaene, domineerivad samblikud, mis moodustavad sageli tiheda ühtlase katte, neist peamiselt alpi põdrasamblik (Cladina stellaris), harilik põdrasamblik (C. rangiferina) ja metspõdrasamblik (C. arbuscula), vähem porosamblikud (Cladonia spp.) ja islandi käokõrv ehk käosamblik (Cetraria islandica), sammaldest palusammal (Pleurozium schreberi), kaksikhambad (Dicranum spp.) ja liivkarusammal (Polytrichum piliferum), vahel ka laanik (Hylocomium splendens).
Puhmarindes pohl (Vaccinium vitis-idaea), leesikas (Arctostaphylos uva-ursi), kanarbik (Calluna vulgaris), kukemari (Empetrum nigrum), keda rannikulähedastes metsades esineb rohkem. Rohurinne hõre: nõmmeliivatee (Thymus serpyllum), paluhärghein (Melampyrum pratense), harilik karutubakas ehk karvane hunditubakas (Pilosella officinarum ehk Hieracium pilosella), nõmmtarn (Carex ericetorum), metsvareskold (Diphasiastrum complanatum). Hiiumaal künklikul luitemaastikul võib sambliku tüübis samblikke olla väga vähe (need kasvavad künka lõunanõlval), seal küngaste lagedel domineerib tihe ja pidev samblakate, kus esineb ka harilikku lakklehte (Orthilia secunda) ja talvikut (Chimaphila umbellata), küngaste põhjanõlvadel ja lohkudes esineb aga pidev mustika kate.
Pohla-sambliku alltüübis on vahel vaid 30% pindalast samblike kattega ja segus esineb mustikat. Raiestiku taimkattes võrreldes vana puistuga olulisi muutusi ei toimu, vaid kanarbiku katvus suureneb.
Puhtmännikute boniteet on IV…Va, puistute koosseisus esineb harva mittesirgeid kaski ja kiduraid kuuski. Metsad on väga tuleohtlikud. Raiestikud metsastuvad ebaühtlaselt ja on väga raskelt uuendatavad, kuid seemne- ja sademeterohke aasta kokkulangemisel tekib rohkelt männi uuendust. Metsamaa keskmine koosseis tagavara järgi: 83,9Mä 13,7Ks 2,4Ku; puistute keskmine vanus 82 a ja hektaritagavara 127 m3 (1,55 m3/ha/a). 100-aastase samblikumänniku keskmine kõrgus on 16 m, tüvepuidu maht 145 m3/ha.
Levinud peamiselt Põhja-, Loode- ja Kagu-Eestis, läänesaartel, ka rannikuluidete kõrgematel osadel Edela-Eestis ja Peipsi põhjarannikul.
Lõuna-Eestis esineb väikestel pindaladel pohla-sambliku alltüüpi, kus puistud kuuluvad enamuses IV boniteediklassi. Olenevalt läheduses viljakandvate kuuskede olemasolust võib pohla-sambliku alltüübis olla hõredat kuuse alusmetsa.