Jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüp (JO) (Oxalis drained swamp type) esineb pika-ajaliselt ja intensiivselt kuivendatud, hästi lagunenud turbaga siirde- ja madalsoomuldadel (S3, M3), mis on potentsiaalselt kõrge tootlikkusega. Metsakõduhorisondi tüsedus 3…10(12) cm, järgneb 10…20(40) cm kõduturvast. Mullareaktsioon risosfääri ulatuses on lähtetüübist olenevalt erineva happesusega (pHKCl 4,0…6,0). Turba tuhasus 8…15%, C : N = 15…20. Muld on värske kuni niiske. Põhjavesi vegetatsiooniperioodil 30…80(100) cm sügavusel. Kõrged kännu- ja tüvemättad muudavad mikroreljeefi künklikuks.
Puistutes enamuspuuliigiks on tavaliselt kuusk (ka pikaajaliselt kuivendatud stabiliseerunud taim-kattega looduslikes kooslustes). Väga hästi kasvavad arukaasikud ja männikud (esineb ka kuuse II rinne), sagedased on kuuse-männi-kase segametsad. Puistute boniteet on Ia…II, kuivenduseelsepõlvkonna puudel vanuse ja kõrguse järgi määratuna mõnikord ka madalam.Kuuse boniteediklass on männi omast kõrgem. Kõige madalama tootlikkusega on sookase puistud, arukase puistute tagavara on võrdsetes tingimustes 1,5…2 korda suurem. Puistud, eriti raieküpsed kuusikud, on tormihellad, sageli esineb tormiheidet, seetõttu on need hõrenenud ja suurte püstiste taldrikjate juuremätastega.
Hästi kasvavad kõdusoomullal lehise- ja pärnaliigid.
Alusmets hõre kuni keskmise tihedusega:harilik paakspuu, toomingas, pihlakas, kuusk, sarapuu, vaarikas, kuslapuu ja lodjapuu.
Alustaimestik on sarnane jänesekapsa-mustika ja jänesekapsa kasvukohatüübi omaga, kuid liike on vähem. Sootaimed puuduvad või asuvad väikeste laikudena mikroreljeefi madalamates osades. Madalakasvulistest taimedest moodustub alarinne, kus esinevad jänesekapsas, jänesesalat, lillakas, leseleht, laanelill, ümaralehine uibuleht, kattekold, koldnõges, karvane piiphein, võsaülane, metsmaasikas, ussilakk, mets- ja salutähthein, metsosi, õrn lemmalts, harilik kolmissõnajalg jt, nende kohal kasvavad laiuv ja ohtene sõnajalg, mets-soosõnajalg ja harilik naistesõnajalg, kolmissõna-jalg, metskastik. Puhmaid (mustikas, pohl) esineb vähe, ainult toorhuumuslikel mikrokõrgendikel). Samblarindes laanik, kaksikhambad, palusammal, metsakäharik, tähtsamblad, raunik jt.
Raiestikel hukkub varjulembene rohttaimestik, asemele tekib teisel raiejärgsel aastal väga lopsakas rohttaimestu – kõrvenõges, vaarikas, seaohakas, põdrakanep, pajulilled, luht-kastevars, metskastik, soo-kastehein (Agrostis canina), käokann (Lychnis flos-cuculi), ojamõõl, õrn lemmalts jt. Rohttaimedest on kauem vaba kändude ümbrus.