Kanarbiku kasvukohatüüp (KN) (Calluna site type) asub tasase või lainja lohkudega ala kuivadel toitainetevaestel liivadel, milleks nt Hiiumaal on jämedad mereliivad.
Mullad on tugevamalt leetunud (tugevalt kuni keskmiselt leetunud leedemullad, LII ja LIII) ja mõnevõrra niiskemad kui sambliku tüübis (LIII muld võib olla gleistumistunnustega, võib esineda ka gleistunud leedemuldi – LIIg ja LIIIg). Liivad on tugevalt happelised (pHKCl = 2,5…4,0(4,5)) ja toitainetevaesed (valkjashall leethorisont on (15)20…35, maksimaalselt 50 cm tüsedusega), väga huumuse- ja lämmastikuvaesed. Ülekaalus on keskmise ja jämedateralised liivad (rannikualadel vahel peenkruusased), mis on vähese kapillaarse veetõusuga ja väikese veemahutavusega. Võrreldes eelmise tüübiga on toorhuumuslik metsakõduhorisont (kuiv ja värske moor) tüsedam (3…10 cm), selle all 5…6 cm tüsedune orgaanilise aine poolest rikas OA-horisont. B-horisont on selgesti eraldatav, kus esineb pruuni nõrgliiva nõrgkivitükkide pesadega (Bhf(g), Bhg).
Puistutest esinevad madala tootlikkusega IV…V boniteedi männikud, segus harva üksikuid kaski või kiduraid kuuski. Nooremad puud on halvasti laasunud ja tuldvõtvad. Metsamaa keskmine koosseis tagavara järgi on 97,3Mä 1,5Ks 1,2Teised; puistute keskmine vanus 54 a ja hektaritagavara 90 m3 (1,67 m3/ha/a). 100-aastase puistu keskmine kõrgus on 18 m, puidutagavara 190 m3/ha.
Alusmets puudub või esineb üksikuid kadakaid ja sookaski.
Alustaimestikus on domineeriv puhmarinne, kus on rohkesti kanarbikku, eriti kohtades, kus valgust on rohkem, selles esineb pohla ja mustikat (Vaccinium myrtillus), ka kukemarja, harva leesikat; sinika-kanarbiku alltüübis kasvab ka sinikat (Vaccinium uliginosum), sookailu (Rhodo-dendron tomentosum, varem Ledum palustre) ja turbasamblaid (Sphagnum spp.). Kohati esineb lausaliselt mustikat segus pohlaga, kes on väga viljakandvad. Rohttaimi on väga vähe: palu-härghein, sinihelmikas (Molinia caerulea), jäneskastik (Calamagrostis epigeios), nõmmtarn, võnk-kastevars (Deschampsia flexuosa), lamba-aruhein (Festuca ovina), põdrakanep (Epilobium angustifolium)jt.
Samblarinne on pidev ja tüse, kasvavad palusammal, laanik, liivkarusammal, lehviksammal (Ptilium crista-castrensis) ning harilik (Dicranum scoparium) ja lainjas kaksikhammas (D. polysetum). Samblikke (põdrasamblikud ja islandi käokõrv) on palju vähem kui eelnevas tüübis või need puuduvad. Levinud peamiselt Põhja-Eestis, Peipsi põhjakaldal ja saartel, eriti Hiiumaal. Lõuna-Eestis esineb sinika-kanarbiku alltüüpi, kus esineb rabastumise tunnuseid.