Categories
Detail

Kuivendatud madalsoo kasvukohatüüp

Ajas muutuvateks on metsatüüpe muutnud metsade kuivendamine, mis on muutnud mulla veerežiimi, mullaarenguprotsesse ja metsataimestikku. Kuivendamine on suurendanud metsade väärtust sellega, et on suurenenud puistute juurdekasv (st tagavara kiirem suurenemine) ja sellega tõusnud puistute boniteet ning on paranenud ligipääsetavus puistuteni ja nendes liikumine, mis omakorda on parandanud metsamuldade seisukorda ja metsamajanduslike tööde tegemist (k.a põlengute kustutamine). Kuna aga selle juures on silmnähtavalt muutunud peale veerežiimi ka taimestikukooslused, siis tähistatakse kuivendatud puistute kasvukohatüüpe viimastele „K“ tähe lisamisega.

Metsatüüpide õpetus on välja töötatud küll metsamajanduse tarbeks, kuid seda saab kasutada ka looduskaitseliste hinnangute andmisel.

Madalsoo kasvukohatüüp (MD) (Alnus-Betula fen type) asub lamedates nõgudes ja madalatel tasandikel, kus võrreldes loduga on üleujutused kestvamad, pinnavee liikuvus hea, kuid põhjavesi väheliikuv ning seetõttu ka puistud madalamad. Madalsoo kasvukohatüüpi kuuluvaid alasid esineb ka siirdesoo servades või soosaarte ümber, kus maapind on madalam. Harva on tegu survelise põhjaveega allikasooga.

Muldadest esinevad mitmesuguse tüseduse ja lagunemisastmega madalsoo-turvasmullad, kus keskmiselt ja hästi lagunenud turbalasund on lodu tüübist enamasti tüsedam, tavaliselt 1…2(3) m (pHKCl = 4,8…6,5,  R. Kõlli järgi 4,5…5,5). Niiskusaste vesine kuni märg, suvise põua järgselt võib olla parasniiske. Mikroreljeef nõrgalt mätlik. Põhjavesi on üsna stagneerunud ning üleujutused on pika-ajalised. Turvast on 1,5…3 m (vahel ka vaid 0,5 m).

Puistutest moodustavad valdava osa sookase enamusega puistud, järgnevad männikud, vähesel määral on sanglepikuid, kuivendusest mõjutatud kohtades tekib sookaasikutesse kuusk ning võib esineda ka kuusikuid. Raieküpsete sookaasikute kõrgus on 11…13 m, puud on üsna peened ja mittesirged. Kaasi-kute segus on mändi, sangleppa ja üksikuid kuuski. Siirdesootüübile üleminekul võib domineerida mänd. Kuivendamata mullal kuuluvad puistud V…Va boniteeti. Mõõdukalt kuivendatud madalsoo kasvukohatüübi puistute boniteediklass on tavaliselt IV või III, kauemat aega kestval kuivendamisel võib see tõusta II…I, muutudes jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüübiks. Kuivendatud madalsoo ja jänesekapsa-kõdusoo tüüpide vahel võib sügaval madalsoomullal teoreetiliselt esineda arengu vahe-etapina sõnajala-kõdusoo. Väga õhukese madalsoomulla kuivendamise järel võib sinna kujuneda angervaksa tüüp.

Metsamaa keskmine koosseis tagavara järgi on 63,9Ks 14,9Mä 12,6Ku 6,2Lm 2,4Teised; puistute keskmine vanus on 57 a ja hektaritagavara 89 m3(1,56 m3/ha/a). 80-aastase madalsookaasiku keskmine tagavara on 109 m3/ha (1,36 m3/ha/a). Pikemaaegse kõrge veeseisu tagajärjel esineb vanemate puude kuivamist. Puurinde liitus 30…50%.

Alusmets on hõre ja kidur kuni keskmise tihedusega, enamasti esinevad pajuliigid (hundi-, lapi, tuhkur, kõrv-, kahevärvine, verkjas) ja paakspuu, kohati madal ja sookask ning sanglepp. Lääne-Eesti allikalistes madalsoodes kasvab harilik porss.Kuivendatud lubjarikkal madalsoomullal võib esineda sinine kuslapuu. Kuivendatud madalsoometsas hõredas rohttaimestikus võib seemneallika olemasolul tekkida hõredalt kuuse ja männi järelkasvu.

Alustaimestikus rohurinde liikide arv on tunduvalt väiksem kui lodumetsades, ca 50…60 liiki, rohurindes on iseloomulikud kõrgekasvulised tarnad ja kõrrelised. Domineerivad tarnad (pikk, mätas-, niitjas t. – Carex lasiocarpa, pudelt. – C. rostrata, erist. – C. appropinquata, ümart. – C. diandra), sagedased on ka harilik soosõnajalg (Thelypteris palustris), sugasõnajalg (Dryopteris cristata), soo- ja konnaosi, ubaleht, tihashein, soopihl, soomadar, ussilill,  kollane võhumõõk, villohakas,  sini-helmikas, sookastik ja pilliroog. Laiguti võib esineda soovõhk. Mätastel kasvavad lillakas, leseleht, lakkleht, pohl, uibulehed, tedremaran, võsakannike ja metsasamblad.  Samblarinne (soovildik, harilik teravtipp, lehiksamblad, tüviksammal, eutroofsed turbasamblad) on puudulikult välja kujunenud.

Siirdesoo-madalsoo alltüübis kasvavad tarnad, soopihl, hanevits, ubaleht, mätastel ja puude juure-kaeltel harilik jõhvikas (Oxycoccus palustris) ning üleni esinevad turbasamblad.

Kuivendamise järel, kui inimtegevus seejärel ei mõjuta, võsastub sookasega, tarnade osa väheneb, suureneb sinihelmika, luht-kastevarre, mustika ja mesotroofsete metsataimede osa. III boniteedi kuivendatud madalsoometsas on rohkem madalsoo- kui kõdusootaimi. Kuivendatud madalsookaasikus kasvavad soo-lõosilm, ojamõõl, sugasõnajalg, naistesõnajalg, seaohakas, angervaks, kukesaba (Lythrum salicaria), parkhein, metsvits, humal jt.

Raiestikud kattuvad kuivendatud madalsoo kasvukohatüübis tiheda, kõrge (kuni 120 cm) ja liigirohke rohttaimestikuga (tarnad, sookastik, angervaks, kõrvenõges, soo-ohakas (Cirsium palustre), vaarikas, pajulilled jt). Need raiestikud uuenevad kiiresti pms seemnest tekkinud sookasega, arvestatavalt tekib pajusid ja sangleppa.Kuivendamata alad uuenevad pms kännuvõsudest.

Levinud rohkem Vahe-, Kesk- ja Ida-Eestis.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *