Ajas muutuvateks on metsatüüpe muutnud metsade kuivendamine, mis on muutnud mulla veerežiimi, mullaarenguprotsesse ja metsataimestikku. Kuivendamine on suurendanud metsade väärtust sellega, et on suurenenud puistute juurdekasv (st tagavara kiirem suurenemine) ja sellega tõusnud puistute boniteet ning on paranenud ligipääsetavus puistuteni ja nendes liikumine, mis omakorda on parandanud metsamuldade seisukorda ja metsamajanduslike tööde tegemist (k.a põlengute kustutamine). Kuna aga selle juures on silmnähtavalt muutunud peale veerežiimi ka taimestikukooslused, siis tähistatakse kuivendatud puistute kasvukohatüüpe viimastele „K“ tähe lisamisega.
Metsatüüpide õpetus on välja töötatud küll metsamajanduse tarbeks, kuid seda saab kasutada ka looduskaitseliste hinnangute andmisel.
Siirdesoo kasvukohatüüp (SS) (Transitional bog type, Oxycoccus site type) on tekkinud tasastel madalikel madalsoo edasisel soostumisel, kus turbakihi kasvamise tõttu on soopind kerkinud, eraldunud toitvatest põhjavetest ja vaesunud väljauhtumisega toitainetest suurenenud sademetevee läbivoolu mõjul („siirde-” tähendab antud juhul siirdumist madalsoost raba suunas). Pinnavesi on suhteliselt sügaval ja väheliikuv. Mullaviljakus on madal ja oligotroofsete rabataimede, eelkõige turbasammalde osatähtsus on suurenenud. Madalsoo- ja rabataimede osatähtsus sõltub turvasmulla arenguastmest madalsoo- ja rabamulla vahel suktsessioonireas rabastumise suunas:
madalsoo → siirdesoo → siirderaba → raba.
Muldadest esinevad mitmesuguse tüsedusega halvasti kuni keskmiselt lagunenud siirdesoomullad (S1 ja S2), kus pHKCl = 3,5…5,0, turbakihi tüsenemisega võib see langeda keskmiselt 3,5ni. Ülemine kuni 30 cm tüsedune kiht koosneb vähe lagunenud samblaturbast, mille lagunemisaste on 20…40% (har-vem 50…60%). Tavaliselt alumised turbakihid on hästi lagunenud (madalsoo-turbamuld), ülemised keskmiselt kuni halvasti lagunenud. Turba tüsedus on tavaliselt 1…3 m (võib olla ka 7…8, kinnikasva-nud järvedest tekkinud siirdesoos kuni 17 m).Mikroreljeef on tugevalt mätlik.
Puistutest on ülekaalus männikud, vähem on kaasikuid. Kuivendamata raieküpsete männikute kõrgus on 10…14 m. Sookase ja männi osatähtsus puistute koosseisus sõltub soomulla arengust. Madalsooilmelisel alal on ülekaalus sookask, tüüpilises siirdesoos kasvab mänd sookasega, siirdesoost raba kasvukohatüüpi üleminekul domineerib mänd. Uuendusraie järel toimub uuendumine sageli sookasega, kus segus on ka mändi. Vahel esineb sookaasikuid eelmise põlvkonna männi vanade säilik-(seemne-)puudega.
Metsamaa keskmine koosseis tagavara järgi 74,7Mä 14,9Ks 9,2Ku 0,9Lm 0,3Teised; puistute keskmine vanus on 78 a ja hektaritagavara 119 m3(1,53 m3/ha/a). 100-aastase siirdesoomänniku keskmine tagavara on 140 m3/ha.
Kuivendamata puistud on madala tootlikkusega, kuuludes V ja Va boniteediklassi.
Kuivendamisega on võimalik puistute tootlikkust tõsta 2…3 korda (kuni kolme boniteediklassi võrra). Kuivendatud siirdesoo kasvukohatüübi boniteet on IV, edasise kuivendamise mõjul võib see kujuneda mustika-kõdusoo tüübiks. Siin võib vanemas männikus tekkida sookase II rinne.Hõredas sookaasikus vanade eelmise põlvkonna männi seemnepuudega esineb männi järelkasvu.
Alusmetsas tuhkur, kõrv-, lapi, hundi- ja mustikpaju, paakspuu, madal ja vaevakask ning kadakas.Esineb sookaski ning hõredalt võib olla ka kehva kasvuga alusmetsakuuski.
Alustaimestikus turvasmulla toitumisel pms põhjaveest (rabastumise algperioodil) domineerivad rohttaimed ja turbakiht on 0,5…1,5 m: peamiselt mitmesugused tarnad (harilik t. – Carex nigra, pudel-ja niitjas t.), kõrrelised (soo- ja püstkastik, sinihelmikas), pilliroog, ubaleht, ümaralehine uibuleht, soopihl, harilik soosõnajalg, sugasõnajalg jt.
Hiljem suureneb turbakiht (1,5…3 m) ning rabataimede, nagu turbasammalde, puhmaste, tupp-villpea ja keratarna osatähtsus. Puhmastest kasvavad sookail, hanevits, sinikas, küüvits. Rabastu-mise arenedes ilmuvad lisaks kanarbik ja kukemari. Jõhvika saagikus on parim just siirdesootüübi hõredates männikutes. Kuivendatud tüübiosas kasvavad veel mustikas, pohl ja paluhärghein.
Mätastel ja puude juurekaeltel esinevad palumetsasamblad – palusammal, laanik, tüviksammal ja kaksikhambad ning harilik ja raba-karusammal (Polytrichum strictum).
Raiestikel kasvab kuivendatud siirdesoos massiliselt sinihelmikat, veel on tupp-villpead, tarnu, sookastikut, sõnajalgu, sinikat, kanarbikku ja sookailu. Need raiestikud uuenevad mõõduka kiirusega seemnelise sookase ja pajudega. Kitsa (kuni 30 m laiuse) raiestiku korral, kui see on ümbritsetud seemnekandeliste männikutega, toimub männiga uuenemine rahuldavalt kuni hästi.
Levinud kõikjal üle Eesti, enam Kirde- ja Kesk-Eestis, ka kõrgustikel võib esineda väikejärvede kinnikasvamise järel siirdesoid (nt Haanja kõrgustikul).