Siia rühma kuuluvad metsad kasvavad õhukestel läbikuivavatel muldadel, mille aluskivimiks on paas, klibu või rähk. Need mullad on väga õhukesed või õhukesed paepealsed ehk loomullad, kus peene-teraline mullakiht on alla 30 cm, samuti koreserikkad rähkmullad ja rähkmullad (väga õhukesed ja õhukesed rähk- või veerismullad), mis mulla suvise läbikuivamise tõttu on kseromesofiilse alus-taimestikuga ja enamasti väikese bioproduktsiooniga (madala tootlikkusega). Ehkki huumushorisont on väga rikas toitainete poolest, on need vähekasutatavad vee defitsiidi tõttu, mis piirab puude kasvu. Mullad on neutraalse või leelisese reaktsiooniga (pHKCl = 6,0…7,5).
Peamiselt esinevad männikud, millel võib segus olla kuusk ja arukask; tüsedamal huumushorisondil suhteliselt rohkesti ka kuusikuid, vähem tammikuid ja kaasikuid, puistute boniteet on III…Va. Parima tootlikkuse ja tüvega on männikud. Puistud on väga õhukesel mullal enamasti hõredad ja halva laasumisega, tuleohtlikud, tuulekahjustusriskiga, halva kuni keskmise kõrguskasvuga, mis paraneb peamiselt mullakihi tüseduse ning aluspae sügavuse ja selle murenemisastme suurenemisega.
Loometsade osas saab eristada kolme kasvukohatüüpi: leesikaloo, kastikuloo ja lubikaloo.