Naadi kasvukohatüüp (ND) (Aegopodium site type) asub tasase või nõrgalt lainja reljeefiga aladel ja orunõlvadel, kus mulla lähtekivimiks on karbonaatne liivsavi-, saviliiv- või tüse rähkmoreen, harvem karbonaadivaene moreen. Mikroreljeef on tasane või nõrgalt mätlik.
Mulla lähtekivimiks on karbonaatne liivsavi-, saviliiv- või tüse rähkmoreen, harvem karbonaadivaene moreen. Põhjavesi või sellest tõusev kapillaarvööde ulatub mullaprofiili, mistõttu taimed on pidevalt veega hästi varustatud. Muldadest domineerivad metsale soodsa veerežiimiga (niiske kuni värske) gleistunud mullad: gleistunud leetjas (KIg) või gleistunud leostunud (Kog) muld; harva esineb naadi tüüp gleistunud lammimullal (Ag), gleistunud keskmise sügavusega rähkmullal (K´´´g) või gleistunud nõrgalt leetunud mullal (LkIg). Viimasel juhul lasub karbonaatne moreen küll sügavamal kui 1 m, kuid mulda mõjutab kare põhjavesi. Heade lagunemistingimuste ja kergesti laguneva varise tõttu kõdukiht puudub või on väga õhuke. Aeroobse ja kevadeti ajutiselt esineva anaeroobse keskkonna vaheldumisel tekib mullas rohkesti huumusaineid, mistõttu huumushorisont on (15)20…30(35) cm tüsedune ja kõrge huumusesisaldusega (4…13%). Mullareaktsioon on profiili ülaosas nõrgalt happeline kuni neutraalne (pHKCl = 4,7…6,0). Suhte C : N väike väärtus 10…16 iseloomustab orgaanilise aine soodsaid mineraliseerumistingimusi.
Puistutest esinevad viljaka mulla ja soodsa veerežiimi tõttu nii lehtpuistud ja lehtpuu-kuuse sega-puistud kui kuusepuistud, mille boniteet on Ia…I (harva II). Puistute koosseisus on sageli laialehiseid lehtpuuliike. Puistutest levinumad on hall-lepikud, kaasikud, kuusikud ja haavikud. Kasvukoht sobib kõvalehtpuude (tamm, saar, jalakas jt) ning pärna kasvatamiseks. Vanemates lehtpuistutes esineb kuuse või pärna II rinne (vahel on selles ka Ja, Va), nooremates lehtpuistutes kuuse järelkasv. Varjukates vanemates puistutes esineb lehtpuude tüvede alaosadel samblaid ja samblikke. Selles tüübis kasvavad Eesti kõrgeimad haavikud ja kaasikud ning parimad pärnikud. Metsamaa keskmine koosseis tagavara järgi 29,7Lv 20,5Ks 17,8Hb 16,0Ku 4,9Lm 3,8Sa 1,8Re 1,5Mä 4,0Teised; puistute keskmine vanus on 41 a ja hektaritagavara 220 m3 (5,37 m3/ha/a). Küpsed kaasikud oma kõrge täiuse tõttu ületavad keskmiselt tootlikkuselt samaealisi kuusikuid. Keskmine tagavara on 100-aastases kuusikus 312 m3/ha ja 60-aastases kaasikus 274 m3/ha (Ks 4,57 m3/ha/a).
Alusmetsa tihedus oleneb puurinnete tihedusest, mis ise on liigirikas – harilik sarapuu, kuslapuu, näsiniin, pihlakas, lodjapuu, toomingas ja paakspuu ning mage sõstar. Alusmetsas esineb ka pärna, saart, vahtrat, jalakat ja künnapuud.
Alustaimestik on väga liigirikas, esinevad mullaviljakuse suhtes nõudlikud liigid – harilik kopsu-rohi, naat, püsik-seljarohi, metspipar, lõhnav madar ehk lõhnav varjulill (Galium odoratum), salusiumari, koldnõges, mets- ja salutähthein (Stellaria nemorum), roomavja metstulikas, saluhein, mitmeõiene kuutõverohi (Polygonatum multiflorum), kevadine seahernes, sinilill, maikelluke, ussilakk, metsmaasikas, ime- ja võsakannike, aas- ja metsosi, mets-nõianõges, harva hammasjuur (Cardamine bulbifera), harilik lõokannus, ojamõõl, soo-koeratubakas (Crepis paludosa), ohtene, naiste- ja maarjasõnajalg, kolmissõnajalg, laanesõnajalg, seaohakas (Cirsium oleraceum), õrn lemmalts, kõrvenõges (Urtica dioica), metskastik, heinputk (Angelica sylvestris), laanelill, leseleht, lillakas, võsaülane, kuldvits jt. Valgusrikastes lehtpuupuistutes on see lopsakas. Esinemissageduselt võivad olla aga esireas jänesekapsas, soo-koeratubakas, naat ja võsaülane. Sammalkate hõre, kohati puudub, esinevad metsakäharik, roossammal, kähar salusammal, tähtsamblad ja raunik.
Raiestikel lageraie järel mulla niiskusaste tõuseb, mikrolohud on niisked kuni märjad ja seal hakkavad domineerima niiskuslembesed taimed, nt harilik ja keraluga (Juncus effusus, J. conglomeratus), mujal on rohkesti metskastikut, luht-kastevart, saluheina, tähtheinu, seaohakat, naati, seljarohtu, kopsurohtu, metstulikat, lillakat jt. Lohkudesse istutatud kuused muutuvad kollaseks ja võivad hukkuda. Looduslikult uuenevad arukase, halli lepa ja haavaga.
Levinud peamiselt Eesti ida-, kesk- ja edelaosas. Gleistunud rähkmuldadel naadi tüüp esineb Põhja-Eestis, gleistunud nõrgalt leetunud mullal Lõuna-Eestis.