Rabastuvad metsad paiknevad tasastel madalatel aladel, kus on liigniisked, happelised, 10…30 cm tüsedusega moor-tüüpi toorhuumushorisondiga mullad, mis on kujunenud leedemuldade soostumisel toitainetevaeste vetega. Alustaimestik on liigivaene, domineerivad puhmad (mustikas, sinikas, pohl, kanarbik, sookail) ja tüse samblarinne (palusammal, lainjas kaksikhammas, laanik, harilik karusammal ja turbasamblad). Mikroreljeef on mätlik.
Ülekaalus on III…V boniteedi männikud, ka männi-kuuse segametsad. Pärast lageraiet tõuseb soostumise intensiivsus.
Rabastuvate metsade hulka kuuluvad karusambla-mustika, karusambla ja sinika kasvukohatüüp.
Mõiste „rabastuvad metsad“ asemele sobiks kasutada „kõrvemetsad“.