Sõnajala kasvukohatüüp (SJ) (Dryopteris site type) asub salumetsade madalamatel reljeefi osadel, peamiselt läbivooluga lammi- ja moldorgudes või nõlvade jalamitel. Põhjavesi on pinna-lähedane, liikuv ja toitaineterikas, võib esineda üleujutusi. J. Paalil on sõnajala tüüp paigutatud soostuvate metsade tüübirühma.
Muldadest on iseloomulikud leostunud ja koreserikas leostunud gleimuld (Go, Gor), küllastunud gleimuld (G(o)) ja küllastunud turvastunud muld (Go1), harvem lammi-gleimuld (AG) ja lammi-turvastunud muld (AG1) ning rähkne gleimuld (Gk´´´). Mikroreljeef mätlik. Hästi lagunenud AO- ja AOA-horisondi kogutüsedus on 10…25(30) cm, mullad on nõrgalt happelise neutraalse reaktsiooniga, pHKCl = 5…6,5.
Turvastunud gleimullal kasvav sõnajalatüübi alaosa (ordinatsiooniskeemil) ehk lodu-sõnajala alltüüp kuulub sisuliselt juba soostunud, täpsemalt öeldes lodustunud salumetsade hulka.
Puistutest esinevad peamiselt I (harvem ka Ia ja II) boniteedi pms lehtpuudega segapuistud, kus koosseisus sang- ja hall lepp, kuusk, aru- ja sookask, haab ja saar, väga harva ebareeglipäraselt üksikud männid. Esinevad ka sang- ja hall-lepikud ning kaasikud, II rindes pärn, jalakas ja vaher, harva künnapuu. Tüübi kuivendatud osas esineb ka kuuseenamusega puistuid. Sanglepp kasvab siin kuni 34 m kõrguseks.
Metsamaa keskmine koosseis tagavara järgi 26,2Lv 26,0Lm 26,0Ku 10,1Ks 5,4Hb 2,8Mä 1,6Sa 1,9Teised; puistute keskmine vanus on 61 a ja hektaritagavara 335 m3 (5,49 m3/ha/a).
Alusmets hõre kuni keskmiselt tihe: harilik toomingas, kuslapuu, sarapuu, paakspuu ja lodjapuu, kuusk, vaarikas, näsiniin ning must ja mage sõstar.
Alustaimestik liigirikas ja väga lopsakas,puhmarinne puudub. Ülemine rohurinne koosneb peamiselt suurtest sõnajalgadest ning kõrgetest rohunditest, kus domineerivad sõnajalad, nagu naistesõnajalg, laanesõnajalg, laiuv, ohtene ja maarjasõnajalg, harilik metssõnajalg ehk mets-soo-sõnajalg (Phegopteris connectilis). Lisaks soo-koeratubakas, seaohakas, metskõrkjas (Scirpus sylvaticus), õrn lemmmalts, pajulill (Epilobium ssp.), angervaks (Filipendula ulmaria), heinputk (Angelica sylvestris), kõrvenõges, püsik-seljarohi, metsosi, harilik metsvits (Lysimachia vulgaris), harilik maavits (Solanum dulcamara), harilik võsalill (Moehringia trinervia), sookastik (Calamagros-tis canescens), lodutarn (Carex loliacea), tupptarn (C. vaginata) ja metstarn (C. sylvatica), mikro-lohkudes esinevad soovõhk (Calla palustris), varsakabi (Caltha palustris), ojamõõl, kanakoole (Ficaria verna), roomav tulikas, lepiklill (Chrysosplenium alternifolium) jt. Mikroreljeefi kõrgema-tel osadel kasvavad naadi ja jänesekapsa kasvukohale iseloomulikud taimed (ussilakk, lillakas, salu-tähthein, saluhein, jänesekapsas, jänesesalat, koldnõges).
Samblarinne esineb pms mikrokõrgendikel, väga hõre, kohati puudub: kähar salusammal, raunik, tähtsamblad, roossammal, tüviksammal (Climacium dendroides), lainjas lehiksammal (Plagiomnium undulatum), lame lühikupar (Brachythecium oedipodium).
Levinud väikeste aladena Edela-, Kesk- ja Kirde-Eestis (kõige enam Edela-Eestis).
Raiestikel hakkavad alguses domineerima sanglepa, kase ja saare kännuvõsud. Rohttaimestik on kõrge ja lopsakas: sõnajalad, angervaks, seaohakas, ojamõõl, naat, roomav tulikas, mets-pajulill, kaste-heinad, luht-kastevars jt. Loodusradadel selles kasvukohatüübis peavad olema laudteed.