Tarna-angervaksa kasvukohatüüp (tegelikult alltüüp, TA) (Carex-Filipendula site type) levib muldadest leostunud (Go) ja leetjatel glei- (GI) ning küllastunud turvastunud (Go1) kaheosalise lähtekivimiga muldadel, kus mitmesuguse karbonaatsusega raske lõimisega (liivsavi, savi) settematerjal või moreen on kaetud 30…60(100) cm tüseduse liivaga. AO või AOA1 horisont on 10…30 cm. Perioodiliselt märg, mulla põhjavee tase sõltuvalt aastaajast ja sademete hulgast on tugevasti kõikuv. Kevaditi maapinnani ulatuv vesi võib kuival ajal laskuda sügavamale kui 1 m.
Puistutest domineerivad sookaasikud ja sanglepikud, vähem märgades või kuivendatud kohtades esineb kuusikuid. Boniteet on III.
Alusmets on hõre kuni keskmise tihedusega. Sagedasemad on paakspuu, pihlakas, toomingas, kuusk, vaarikas, mage sõstar, pajud (kahevärvine, mustjas).
Alustaimestikule on iseloomulikud tüüpiliste angervaksa kasvukohatüübi taimede (angervaks, sea-ohakas, ojamõõl, soo-koeratubakas, harilik metsvits, soomadar, ussilill, seljarohi, maikelluke, lillakas, aasosi jt) kõrval ohtram tarnade (sõrm-, tupp-, hirsstarn (Carex panicea) ning eriti kõrreliste (soo-, jänes- ja püstkastik – Calamagrostis stricta, luht-kastevars) esinemine. Vähe võib olla mustikat, harva villohakat (Cirsium heterophyllum) ja soo-neiuvaipa (Epipactis palustris). Samblaid on vähe, need ei moodusta pidevat rinnet. Sagedasemad on tüviksammal, soovildik, teravtipp, täht-samblad, harva turbasammalt, tüvede ümber laanik, kaksikhammas, palusammal.Raiestikel suureneb eriti kõrreliste ohtrus, rohkesti kasvab tarnasid ning laialehiseid rohttaimi. Tüüp on rohkem levinud mandri lääneosas ja saartel, kus sageli moodustab siirdeala tarna kasvukohatüübile